Kui kuulus pilt vanast autojuhist, kelle nägu näitas äärmist fotovananemist, 2012 aastal internetis levima hakkas, tekitas see laialdast hirmu päikesekiirguse ohtude ees. Hämmastav kontrast mehe näo vasaku ja parema poole vahel, kus üks pool oli sügavalt kortsuline ja nahk paksenenud, sai koheselt visuaalseks sümboliks UV-kiirguse riskide kohta. Kuigi see juhtum võib esialgu tunduda hirmutav, on oluline panna see pilt laiemasse konteksti.

Enamiku inimeste jaoks, eriti meil siin Eestis, on nii äärmuslik fotovananemine ülimalt haruldane. Tegelikult on selles fotol kujutatud juht pigem kurioosum ja väga kaugel tavapärasest fotovananemisest, mida enamik inimesi võiks elu jooksul kogeda. Selles blogipostituses selgitame selle juhtumi harukordsust ning seda, miks fotovananemine, kuigi tõeline, sõltub suuresti elustiilist ja geneetikast.

Väga erandlik juhtum

Pildil olev autojuht sõitis veokiroolis 28 aastat, kusjuures tema näo vasak pool oli pidevalt päikese UV-kiirguse käes läbi auto küljeklaasi. Aastate jooksul kuhjusid väidetavalt päikesekahjustused, põhjustades tuntud ühepoolset dermatohelioosi ehk päikesekahjustusi ühel näopoolel.

Kuid see juhtum on ülimalt erandlik.

Esiteks ei ole tegemist teadusuuringuga, vaid üksikjuhtumi kirjeldusega.
Teiseks:

Kus on teised autojuhid, kes näevad välja nagu tema?

See toob meid olulise küsimuseni: kui selline äärmuslik päikesekahjustus sõidu ajal oleks tavaline, siis kus on teised sellised juhtumid? Kui päikesekiirgus läbi autoakna oleks selle seisundi peamine põhjus, siis oleksime üle ujutatud piltidega teistest autojuhtidest, kelle näod on sarnaselt kahjustatud. Ometi ei ole me midagi sellist näinud.

Üle kogu maailma on miljoneid rekkajuhte. Ainuüksi USA-s on neid ligikaudu 3,5 miljonit. Paljud neist juhtidest on olnud teedel aastakümneid, just nagu fotol kujutatud juht. Ja ometi on sellised äärmuslikud juhtumid üksikud. Kui UV-kiirgus läbi autoakende oleks nii suur oht, siis oleks sarnaseid juhtumeid palju rohkem. Sellise tõendusmaterjali puudumine viitab sellele, et see juhtum on pigem erand kui reegel.

Tegelikult on maailmas terve hulk palju pikema karjääriga veokijuhte kellel ei esine sellist ühepoolset näokahjustust, mis lükkab ümber ettekujutuse justkui oleks see veokijuhtide kutsehaigus. Näiteks üks 90-aastane autojuht, kellel on üle 60 aasta pikkune karjäär - rohkem kui kaks korda pikem kui sellel õnnetul autojuhil – ja kelle nägu ei näita mingisuguseid märke äärmuslikust asümmeetriast või fotovananemisest.

See nüüdseks 90-aastane mees on töötanud muu hulgas ka samadel perioodidel, kui see viltuse näoga mees, kuid tema nägu näitab palju tavalisemat vananemise taset, mis on tasakaalus mõlemal näopoolel. Kui päikesekiirgus läbi autoakende oleks nii ohtlik kui väidetud, peaks ka sellel juhil olema sama tõsised sümptomid - kuid seda ei ole. Maailmas on sadu tuhandeid veokijuhte, kes on sõitnud päikeselistes maades 30 aastat ja rohkem ja kellel puuduvad igasugused ühepoolse dermatohelioosi sümptomid.

See ei ole uuring, vaid juhtumi raport

Tähtis on märkida, et see pilt pärineb juhtumi raportist, mitte põhjalikust teaduslikust uuringust. Juhtumiraportid dokumenteerivad üksikuid, erakorralisi näiteid ja neid ei saa kasutada laialdaste järelduste tegemiseks kogu populatsiooni kohta. Antud juhtumiraport avaldati väljaandes New England Journal of Medicine ja kirjeldas autojuhi seisundit kui ühepoolset dermatohelioosi. Kuid arst, kes kirjutas selle raporti, ei uurinud või ei kirjeldanud raportis muid võimalikke tegureid, nagu inimese elustiil, geneetiline eelsoodumus või tervislikud seisundid, mis võisid samuti kaasa aidata tema ekstreemsele nahaseisundile.

Algses juhtumi raportis öeldakse:

„69-aastane mees näitas 25-aastast järk-järgulist, asümptomaatilist naha paksenemist ja kortsumist oma näo vasakul poolel... Patsient teatas, et ta oli 28 aastat juhtinud kaubikut. Ultraviolet A (UVA) kiirgus läbib aknaklaasi, tungides läbi epidermise ja dermise ülemiste kihtide.“

Kuigi see kirjeldus annab huvitava ülevaate patsiendi seisundist, jätab see vastamata küsimused teiste tegurite kohta, mis võisid inimese seisundis rolli mängida. Kas mees oli suitsetaja? Kas tal oli geneetiline eelsoodumus naha vananemisele? Kas ta võttis ravimeid, mis suurendasid tema naha tundlikkust UV-kiirguse suhtes? Need küsimused selles raportis vastuseid ei saa. Kuna 30-aastase ja pikema staažiga veokijuhid on pigem tavaline nähtus (neid on sadades tuhandetes) samas, kui sellised ekstreemsed ühepoolse dermatohelioosi näited pigem üliharuldased, tuleb tõdeda, et raportis kirjeldatud juhi ekstreemne seisund oli tingitud millestki muust kui ainult päikesekiirgusest.

Elustiil ja geneetika mängivad olulist rolli

Kui rääkida fotovananemisest, mängivad elustiil ja geneetika olulist rolli selles, kuidas nahk reageerib päikesekiirgusele. Kuigi liigne päikesekiirgus võib kindlasti kiirendada kortsude ja nahakahjustuste teket, ei mõjuta see kõiki inimesi ühtemoodi. Geneetika määrab nahatüübi, loomuliku vastupidavuse UV-kahjustustele ja selle, kui kiiresti nahk vananeb. Mõned inimesed on geneetiliselt eelsoodumusega aeglasemaks vananemiseks, samas kui teised võivad näidata vananemise märke juba varases eas.

Elustiili valikud mängivad samuti olulist rolli. Näiteks suitsetamine võib märkimisväärselt kiirendada vananemisprotsessi, lagundades naha kollageeni ja elastiini. Samuti võivad ebatervislik toitumine, vähene liikumine ja muud halvad harjumused aidata kaasa kiiremale vananemisele. Enamiku inimeste puhul ei avaldu selline äärmuslik asümmeetria isegi regulaarselt päikese käes viibides. Välja arvatud juhul, kui mängus on ka teised tegurid.

Me ei eita fotovananemist—kuid see on üliharva nii tõsine

Olgu kohe öeldud, et me ei eita, et fotovananemine on tõsiasi. Päikesekiirgus on teadaolev enneaegse naha vananemise faktor, põhjustades kortse, päikeselaike ja kollageeni lagunemist nahas. Just sellepärast propageerime Smarttan.ee juures vastutustundlikku päevitamist, julgustades oma kliente kaitsma oma nahka õige päikesekaitsega ja vältima liigset UV-kiirgust.

Kuid selline ekstreemne juhtum, nagu selle autojuhi pildil näha, ei ole midagi, mida enamik inimesi peaks kartma. Eestis, kus UV-kiirgus on üldiselt madalam kui ekvaatorile lähemal asuvates piirkondades, on risk selliseks äärmuslikuks fotovananemiseks praktiliselt olematu. Vastutustundlike päevitamisharjumuste ja tervisliku elustiili korral ei seisa valdav enamik inimesi kunagi silmitsi sellise dramaatilise fotovananemisega.

Kontekst on oluline

Kokkuvõtteks võib öelda, et see kuulus pilt autojuhist kujutab endast väga haruldast ja ekstreemset näidet fotovananemisest, mitte tüüpilist juhtumit. Sellist äärmuslikku nahakahjustust esineb väga vähestel inimestel ja enamiku jaoks, eriti Eestis, ei ole selline juhtum mõeldav. On tõsiasi, et päikesekiirgus võib kiirendada naha vananemist, kuid see sõltub suuresti ka geneetikast ja elustiilist. Sellised ekstreemsed juhtumid, nagu see autojuht, on haruldased ja seotud paljude muude teguritega, mida juhtumiraportis ei käsitletud.

Smarttan.ee propageerib vastutustundlikku päevitamist, kus mõistlik päikesekaitse kasutamine ja tasakaalustatud elustiil aitavad vältida liigset päikesekahjustust, säilitades samas terve ja noorusliku naha.